Rahvakultuur
Rahvakultuur hõlmab rahva pärimuslikku ainelist ja vaimset kultuuri ning kombeid. Rahvatants, koorilaul, puhkpillimuusika ja rahvuslik käsitöö aitavad alal hoida traditsioone, harrastusteatrite ja rahvakultuuriseltside tegevus, vaimse kultuuripärandi ja pärimuskultuuriga tegelemine säilitab ning tõstab eneseteadvust.
Rahvakultuuri statistikast saab teada järgmisi andmeid:
- kui palju meil on rahvakultuuri harrastajaid ja juhendajaid;
- mis maakondades on rahvakultuuri harrastamine populaarseim;
- kes harrastavad rahvakultuuri;
- kuidas rahvakultuuri harrastajad jagunevad valdkonniti;
- kui suur on harrastuskollektiivide arv igas maakonnas ja Eestis kokku;
- kui palju meil on rahvakultuuri viljelevaid asutusi ja organisatsioone.
Rahvakultuuri andmeid avaldame maakonna, vanuse, harrastajate soo ja rahvusliku koosseisu järgi.
Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi elushoidmine ja traditsioonide püsimine. Selleks kogume igal aastal andmeid, kui suur osa Eesti inimestest rahvakultuuriga tegeleb ja mis on populaarsemad harrastused.
Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid tulnud viimastel aastatel juurde
Täpselt kahe nädala pärast, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupidu “Iseoma”. Nii jätkub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud laulupeo 156-aastane ja tantsupeo 91-aastane traditsioon. Statistikaameti andmetest selgub, et viimase kümne aasta jooksul on rahvatantsu harrastajate arv veidi kasvanud, koorilauljaid aga jäänud vähemaks. Laste ja noorte osakaal on alati olnud valdav.